Talverehvide kasutamise kohustus
Talverehvide kasutamine on lubatud 15. oktoobrist 31. märtsini ja kohustuslik 1. detsembrist kuni 1. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemisel kasutada talverehve 1. oktoobrist kuni 30. aprillini. Talverehvide kasutamine on nõutav kuni 3500 kg registrimassiga sõidukitel.
Talverehvide puhul on minimaalne mustri jääksügavus 3 mm, ent soovituslik on rehv probleemide vältimiseks välja vahetada juba siis kui jääksügavus on 4 mm.
Lisaks sellele, et muul ajal on talverehvidega sõitmine keelatud, tasub silmas pidada ka seda, et talverehvi kasutamine suvel pikendab pidurdusteekonda ja suurendab kütusekulu. Samuti kuluvad näiteks lamellrehvid oluliselt kiiremini kui sõita nendega aastaringselt.
Rehvi tehnoseisund
Rehvid peavad olema heas korras, vastasel korral on auto raskemini juhitav, pikeneb pidurdusteekond ning auto kütusekulu suureneb.
Rehvil ei tohi esineda ei sisemisi ega välimisi läbivaid vigastusi ning rehvi siserõhk peab vastama valmistaja poolt ettenähtud rõhule.
Rehvi ei tohi kasutada kui selle muster on kulunud madalamaks nõutavatest minimaalsetest nõuetest. Sõiduautode puhul peab suvise rehvi jääksügavus olema vähemalt 1,6 mm ning talverehvide puhul vähemalt 3 mm. Talverehvide vahetamisele võiks mõelda kui selle jääksügavus on 4 mm ja suverehvide puhul 2 mm.
Rehvide kvaliteediklassid
Nõuetele vastava märgistusega rehvid, mida müüakse täieliku valmistajapoolse garantiiga
Kuuluvad teise klassi välimuse, vigade või vähemärgatavate remonditud kohtade tõttu, millel puudub mõju sõiduohutusele. Kehtib täielik valmistajapoolne garantii
Ei tohi sõidukitel ja nende haagistel kasutada
Eestis tegutseb ka ettevõtteid, kes tegelevad rehvide taastamise ehk protekteerimisega. Korralikult taastatud rehvide kvaliteet võib olla isegi parem kui näiteks tundmatu tootja ebakvaliteetsel uuel rehvil.
Kuidas valida rehve?
Rehve tuleks vahetada maksimaalselt viie aasta tagant hoolimata nende välisest seisukorrast ja mustri sügavusest, sest ajapikku kaotab kumm oma elastsuse. Sõltuvalt sõidumaneeridest ja teede kattest võivad aga rehvid vajada väljavahetamist ka märksa sagedamini.
Rehvide valimisel on esmatähtis silmas pidada tehnilisi nõudeid nii selle mõõtmetele, kiiruskategooriale kui ka koormusindeksile.
Naastrehvide kasutamisel peavad need olema sõiduki kõikidel ratastel. Erandiks on olukorrad, kus rehvi purunemise tõttu tuleb kasutada varuratast - sel juhul võib varuratas olla naastamata.
Oluline on silmas pidada, et haagist vedaval sõidukil peavad alati olema samasugused rehvid nagu haagisel - see tähendab kui kasutatakse naastrehve, peavad need olema ka haagisel.
Rõhk rehvis
Õige rehvi valik, rõhk ja paigaldamine on turvalisuse tagamiseks väga oluline. Keskmine sõiduauto puutub rehvide kaudu vastu maad vaid 40 cm2 ulatuses ning ühtviisi halb on nii rehvi üle- kui ka alarõhk.
Kui rehvirõhk on näiteks 80% soovitatud rõhust, väheneb ka rehvi eluiga 20% võrra. Lisaks suurendab tühja rehviga sõitmine ka kütusekulu. Kui rehvirõhk on aga liialt kõrge, väheneb kokkupuutepind maapinnaga. See omakorda mõjutab auto juhitavust ning pikendab oluliselt pidurdusteekonda.
Allikas: Eesti Rehviliit